Riik toetab merendussektorit järgmisel aastal plaanitust rohkem

Riigikogu rahanduskomisjon viib järgmise aasta riigieelarve eelnõusse sisse muudatused, millega antakse merendussektorile 9,4 miljonit eurot lisaraha, et suurendada kavas olnud toetuseid. 2022. aastal on veeteetasud vähendatud 50% võrra ning reisilaevade operaatoritele hüvitatakse tööjõukulusid 7,7 miljoni euro eest.
„2020. aasta kevadel lõppes äkitselt reisijatevedu ning vähenes kaubavedu reisilaevadega, mistõttu langesid laevandusettevõtjate käibed 85-90%. Sellisest löögist taastumine võtab aega ning turuolukord on kaugel tavapärasest. Mul on hea meel, et leidsime Rahanduskomisjonis võimalused toetustega uuel aastal jätkata samas mahus jätkata, et mereriigina konkurentsis püsida ning järk-järgult kriisist väljuda,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon tellitud analüüs näitas, et 2020. aastal merendussektorile loodud veeteetasu alandamine tõi riigile rohkem tulu kui kulu. Kui saamata jäänud tulu võis mullu ulatuda ligikaudu 18 miljonini, siis PricewaterhouseCoopersi analüüsi järgi teenis kaubamahtude kasvust riik täiendavat tulu üle 16 miljoni euro. „Kui näiteks Riias, Ventspilsis ja Primorskis langesid kaubamahud üle 7 miljoni tonni, siis Tallinna sadam suutis möödunud aastal kaubamahte hoopis kasvatada. Vähendatud tasudega oleme loonud eelise, mis toob kaldasektorile rohkem kaupu ja tööd,“ selgitas Aas. Analüüsi järgi oleksid ilma tasude alandamiseta kaubamahud kukkunud niivõrd palju, et saamata jäänud tulu oleks küündinud vähemalt 35 miljonit euroni.
2020. aasta aprillist 2021. aasta märtsini viidi veeteetasud merenduse toetamiseks nulli, 2021. aasta aprillist selle aasta lõpuni on tasud olnud vähendatud 50% võrra. Veeteetasude 50%-line alandamine 2022. aastal tähendab riigile ca 9 miljoni euro võrra tasude laekumise vähenemist.
Lisaks tagastab riik reisilaevade operaatoritele tööjõumakse järgmisel aastal 7,7 miljoni euro eest. „Nii nagu ka teised mereriigid, ei saa me lubada enda laevandusettevõtjate toetamisest loobumist. Eriti arvestades nende suurt panust Eesti majandusse,“ lisas Aas.


EST