Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt allkirjastas postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärk on ajakohastada postivaldkonna nõuded, tagada kasutajale kättesaadav ja mugav postiteenus ning vähendada halduskoormust ja kulusid.
Minister Andres Suti sõnul on postiseadus püsinud muutumatuna ligi 15 aastat ning vajab ajakohastamist. „Postiturg on muutunud väga kiiresti ja traditsioonilisele postiteenusele pakuvad üha rohkem konkurentsi nutiseadmete, interneti ning muudel andmeside lahendustel põhinevad uued teenused. Selle tulemusel on oluliselt vähenenud saadetavate kirjade maht, mis omakorda tähendab, et universaalse postiteenuse (UPT) osutamiseks nõuetekohase postivõrgu ülalpidamine on teenuse osutaja jaoks üha kahjumlikum. Nt 2020. aastal oli kahjum ligi 2,7 miljonit eurot ning Riigikontrolli audit prognoosis 2021-2025 aastate kahjumiks kokku juba 16,6 miljonit eurot,“ selgitas minister Andres Sutt.
Ministri sõnul minnakse üle teenusepõhisele lähenemisele. „Inimesed soovivad üha enam oma kirju ja pakke saada kätte endale sobival ajal ja mugavast kohast näiteks pakiautomaatide vahendusel. Täna kehtiv postiseadus seab väga piiravad nõuded nii kättetoimetamise ajale kui viisile. Selliste rangete nõuete täitmine on paratamatult kulukas ning selleks, et hoida ära märkimisväärset hinnatõusu, tuleb need nõuded üle vaadata,“ ütles Sutt.
Postiseaduse muudatused võimaldavad pakkuda inimestele mugavat, kättesaadavat ja kvaliteetset postiteenust, kuid vähendab samal ajal UPT osutamise kulusid teenuse pakkujale ning tagab selle jätkusuutlikkuse. Samuti vähendavad muudatused halduskoormust ning ebavajalikku regulatsiooni. Ettepanekute seas on muuhulgas postiteenuse normide ühtlustamine rahvusvaheliste standarditega, mõistete kaasajastamine (nt väärtsaadetise teenus, pakiautomaadid), samuti muudetakse paindlikumaks nõuded kojukande kiirusele.
Lisaks muudetakse UPT teenuse rahastamise korraldust ning edaspidi määraks kulupõhise ja taskukohase hinna Konkurentsiamet. „Postiteenus peab olema inimesele taskukohane, kuid võtma arvesse ka teenuse osutamisele tehtavaid kulusid. Konkurentsiamet saabki siinkohal anda sisendi, milline peaks olema teenuse hind. Lõplik eesmärk on, et UPT teenuse osutaja saaks pakkuda kvaliteetset postiteenust seal, kus vaja, ja kujul, mis on kasutajale mugav ning mõistliku hinnaga nii tarbijale, teenuse osutajale kui riigile,“ lõpetas minister.
Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti tagasisidestamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu on plaanis saata konsultatsioonile tänavu suvel ning seadusmuudatuste eeldatav jõustumisaeg on 1. jaanuaril 2023.
Minister Andres Suti sõnul on postiseadus püsinud muutumatuna ligi 15 aastat ning vajab ajakohastamist. „Postiturg on muutunud väga kiiresti ja traditsioonilisele postiteenusele pakuvad üha rohkem konkurentsi nutiseadmete, interneti ning muudel andmeside lahendustel põhinevad uued teenused. Selle tulemusel on oluliselt vähenenud saadetavate kirjade maht, mis omakorda tähendab, et universaalse postiteenuse (UPT) osutamiseks nõuetekohase postivõrgu ülalpidamine on teenuse osutaja jaoks üha kahjumlikum. Nt 2020. aastal oli kahjum ligi 2,7 miljonit eurot ning Riigikontrolli audit prognoosis 2021-2025 aastate kahjumiks kokku juba 16,6 miljonit eurot,“ selgitas minister Andres Sutt.
Ministri sõnul minnakse üle teenusepõhisele lähenemisele. „Inimesed soovivad üha enam oma kirju ja pakke saada kätte endale sobival ajal ja mugavast kohast näiteks pakiautomaatide vahendusel. Täna kehtiv postiseadus seab väga piiravad nõuded nii kättetoimetamise ajale kui viisile. Selliste rangete nõuete täitmine on paratamatult kulukas ning selleks, et hoida ära märkimisväärset hinnatõusu, tuleb need nõuded üle vaadata,“ ütles Sutt.
Postiseaduse muudatused võimaldavad pakkuda inimestele mugavat, kättesaadavat ja kvaliteetset postiteenust, kuid vähendab samal ajal UPT osutamise kulusid teenuse pakkujale ning tagab selle jätkusuutlikkuse. Samuti vähendavad muudatused halduskoormust ning ebavajalikku regulatsiooni. Ettepanekute seas on muuhulgas postiteenuse normide ühtlustamine rahvusvaheliste standarditega, mõistete kaasajastamine (nt väärtsaadetise teenus, pakiautomaadid), samuti muudetakse paindlikumaks nõuded kojukande kiirusele.
Lisaks muudetakse UPT teenuse rahastamise korraldust ning edaspidi määraks kulupõhise ja taskukohase hinna Konkurentsiamet. „Postiteenus peab olema inimesele taskukohane, kuid võtma arvesse ka teenuse osutamisele tehtavaid kulusid. Konkurentsiamet saabki siinkohal anda sisendi, milline peaks olema teenuse hind. Lõplik eesmärk on, et UPT teenuse osutaja saaks pakkuda kvaliteetset postiteenust seal, kus vaja, ja kujul, mis on kasutajale mugav ning mõistliku hinnaga nii tarbijale, teenuse osutajale kui riigile,“ lõpetas minister.
Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus saadeti tagasisidestamiseks Rahandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile ning Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu on plaanis saata konsultatsioonile tänavu suvel ning seadusmuudatuste eeldatav jõustumisaeg on 1. jaanuaril 2023.
EST